Uuring: inimeste arvates seisneb abipolitseiniku töö koos politseinikuga patrullimises
Siseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt samastavad Eesti elanikud valdavalt abipolitseiniku tööd patrullis käimisega koos politseiametnikuga.
Küsitletud leidsid, et abipolitseinikuks olemine nõuab pingetaluvust, kiiret reageerimist, enesevalitsemist, viisakust, neutraalsust, seadusetundmist ja head füüsilist vormi ning see oli küsitletutele üsna hirmutav, sest ennast ei kujutleta kõikidele loetletud omadustele vastavaks.
Samas leidsid küsitletud, et erilisi õigusi abipolitseinikul ei ole ning abipolitseinik saab sündmusi ainult fikseerida ja dokumenteerida, silma peal hoida ja patrullida, kuid mitte sekkuda.
Kuna küsitletute arvates abipolitseinikul õigusi pole, siis ei saavat ta õigusrikkujatega tegeleda ning võib seetõttu sedasi oma elu ohtu seada ja segada kutselise politseiniku tegevust.
Inimesed arvasid, et politsei tööd võiks igaüks toetada vastavalt oma pädevusele, mis ei tähenda sugugi välitöödel käimist ning võiks seisneda pigem politsei abistamises noorsootöös, üritustel abiks olles või liiklust ümber suunates.
Küsitletud olid üksmeelel, et kõigega, mis võtaks politsei- ja piirivalveameti
koormust vähemaks, võiksid tegeleda abipolitseinikud, kes ei käi seda tööd tegemas raha pärast, vaid missioonitundest ja eneseteostusvajadusest.
Samuti leidsid küsitletud, et maakohtades on abipolitseinike roll eriti oluline, sest nad peavad sündmusele ööpäevaringselt reageerima, olenemata sellest, kas nad on patrullis või mitte.
Samas aga ei saanud uuringus osalenud Narva rühma inimesed aru, milleks on abipolitseinikule vajalik riigikeele oskus, kuna nad liiguvad koos politseinikega ja ei pea riigikeeles pabereid täitma. Samuti leidsid narvakad, et Narvas räägivad kõik vene keelt, sealhulgas seal elavad eestlased.
Uuring selgitas, et see, mida teatakse abipolitseiniku tööst, pärineb peamiselt suust-suhu levinud juttudel ning küsitletud pole tähele pannud ühtegi värbamiskampaaniat.
Ka meediakanalites on küsitletutele abipolitseinike töö kajastamine jäänud üsna märkamatuks, samuti pole märgatud, et abipolitseinike tööd tunnustataks.
Eelnevast tulenevalt tegid küsitletud järelduse, et lisaks sellele, et abipolitseinikud töötavad tasuta, siis neid ka ei tunnustata.
Samas möönsid küsitletud, et abipolitseinike puhul võib tunnustamine toimuda organisatsioonisiseselt, kuid see võiks nende hinnangul siis ka kõrvaltseisjatele silma paista, kuna motiveeriks neid, kes tahaksid abipolitseiniku tööd teha.
Turu-uuringute AS küsitles uuringus 1002 Eestimaa elanikku.
Toimetas
Marek Kuul
