Siseministeerium saatis abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastusringile

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile abipolitseiniku seaduse eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada vabatahtlike rolli, väljaõpet ja kaasamisvõimalusi.

Kehtiv seadus pärineb 2011. aastast ning selle aja jooksul on nii ühiskond kui ka politseitöö oluliselt muutunud. Eestis tegutseb ligi 1300 abipolitseinikku – inimesed väga erinevatest elu- ja töövaldkondadest. Paljudel neist on teadmised ja oskused, mida saaks siseturvalisuses senisest laiemalt kasutada, kuid kehtiv seadus ei võimalda vabatahtlike oskusi ja valmisolekut alati kõige mõistlikumal viisil rakendada. Kavandatavad muudatused loovad Politsei- ja Piirivalveametile paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks ning aitavad vabatahtlikel rakendada oma teadmisi ja oskusi just neis rollides, kus nad soovivad panustada.

Kui täna võib ette tulla olukordi, kus abipolitseinik peab toimingu lõpetamiseks ootama politseiametnikku, siis uus seadus võimaldaks vastava väljaõppe saanud abipolitseinikel politsei ülesandel tegutseda senisest iseseisvamalt ja tõhusamalt. Näiteks võiks vastava väljaõppe saanud abipolitseinik tulevikus kasutada tõenduslikku alkomeetrit või toimetada joobes isiku koju või turvalisse kohta ilma, et oleks vaja oodata teise patrulli saabumist. See aitab vähendada tarbetut ajakulu, muudab töökorralduse sujuvamaks ning võimaldab politseil suunata oma ressursse kiiret reageerimist vajavatele sündmustele.

Oluline on rõhutada, et abipolitseinik ei tegutse kunagi omal algatusel, vaid alati politsei kaasamisel, ülesandel ja juhtimisel. Muudatuste eesmärk ei ole muuta vabatahtlikke „asenduspolitseinikeks“, vaid luua kaasaegne ja toimiv raamistik, mis toetab nii politsei tööd kui ka vabatahtlike sisukamat panustamist.

Eelnõu näeb ette ka mahukama ja süsteemsema väljaõppe, mis annab abipolitseinikele suurema kindlustunde ning politseiametnikele suurema usalduse vabatahtlike kaasamisel. Praegune baasväljaõpe annab küll esmased teadmised, kuid ei paku alati piisavat kindlust teatud ülesannete täitmiseks. Uus lähenemine looks põhjalikuma ja astmelise väljaõppesüsteemi ning võimaluse spetsialiseeruda – näiteks liiklus-, migratsiooni- või muudes valdkondades.

Abipolitseinikud on olnud Eesti siseturvalisuse osa juba üle 30 aasta. Kavandatav seadusemuudatus aitab seda rolli tugevdada ja ajakohastada, et vabatahtlike panus oleks tulevikus veelgi paremini toetatud.


Eesti Abipolitseinike Kogu on olnud abipolitseiniku seaduse eelnõu koostamise protsessi juures ligi kolm aastat, osaledes aruteludes, esindades abipolitseinike huve ning jagades vabatahtlike praktilist kogemust ja tehes ettepanekuid seaduse kaasajastamiseks.