Põhja prefektuuri abipolitseinikud käisid idas uusi kogemusi omandamas

8. juuli pärastlõunal võtsid kuus Põhja prefektuuri abipolitseinikku ette pikema sõidu Tallinnast Narva. Kõigil vorm seljas, tuju hea ja ootusärevus sees. Plaan oli minna patrulli öisesse vahetusse Narva, järgmisel päeval aga tutvuma tööga piiril. Ettekujutus tööst piiriäärses linnas oli igal ühel isesugune, kuid sellegi poolest olid kõik valmis uusi kogemusi omandama.

Saabudes ootasid meid Narva politseijaoskonna patrulltalituse ametnikud eesotsas välijuhi Kaspariga. Jagunesime erinevatesse patrullekipaažidesse ja läksime “linna peale”. Tollel ööl oli tavapärasest enam joobes juhte, mistõttu jagus tööd nii siseruumides kui ka väljas puhutades. Rinda tuli pista alkoholijoobes alaealistega, päästeameti abistamisega põlengul, joobes inimeste kojuveoga. Isegi kui enne alustamist oli tunne, et elu Narvas on kuidagi teistmoodi, siis tegelikkuses sarnanes see kõik vägagi meie endi tavapäraste kogemustega. Täheldada võis pisierinevusi vaid mõne dokumendi vormistamises ja suuremas mahus vene keele praktiseerimises. Meie patrullpaarilised – nii ametnikud kui ka mõnel juhul kohalikud abipolitseinikud – olid väga toetavad, näitasid meile ümbrust ja tutvustasid kohalikke olusid. Vahetus möödus kiiresti ja huvitavalt.

Kosutava une järel hubases uues Sisekaitseakadeemia ühiselamus suundusime järgmisel päeval piiripunkti. Meid võttis vastu välijuht Janis, kelle eestvedamisel tutvusime piiripunkti ja sealse tööga. Nii mõnigi meist viibis suurele naaberriigile nii lähedal esimest korda ja seetõttu oli vaatamist küllaga. Aeg möödus linnutiivul ja seetõttu pidi kordoni välijuht Ainar meid natuke ootama, et seejärel viia meid juba tutvuma Narvas paikneva maismaapiiriga. Kuna Põhja prefektuuris naaberriigiga füüsilist piiri pole, siis küsimusi ja jutuainet jätkus meil kauemaks. Rõõm oli kuulda, et piirivalve ja kordoni tegevustesse kaasatakse ka abipolitseinikke, seega jääme ootama, millal meilgi seal panustamise võimalus tekib. Salata aga ei saa, et teise päeva tipphetk oli kaatriga sõit Narva jõel koos selle kolmeliikmelise meeskonnaga. Taaskord oli meil rohkelt uudistamist, kuivõrd lähedal on meile see suurriik, millised on tavapärasemad vee peal juhtuvad piirisündmused ja kuidas elavad kohalikud Narva Veneetsias.

Veel nädalgi hiljem on muljed meeliülendavad ja veel kauaks on, mida meenutada. Oli huvitav vahetada mõtteid kohalike abipolitseinikega ja tutvuda eluga piiriäärses linnas. Suur tänu meile sellise kogemuste saamise võimaluse eest Ida prefektuuri vabatahtlike koordinaatorile Sigridile, tööl olnud väli- ja grupijuhtidele ja teistele ametnikele!

Väljasõidu teostust toetas Eesti Abipolitseinike Kogu.