Trahvidega hirmutades liikluses korda majja ei löö, vaja on näidata positiivset eeskuju, leiab Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Rasmus Lahtvee.

Viimase nädala jooksul sõitsin üle hulga aja autoga mitu korda Tallinna ja Tartu vahet. Kasutasin ära ka ühe tänapäeva autodel levinud lisaseadme, püsikiiruse hoidja, et tagada korrektselt liiklusseadust järgides iseendale ja teistele liiklejatele ohutu ja sujuv liiklus.

Liikudes GPS-seadmete järgi kuni maksimaalse lubatud piirkiirusega, ei olnud minust pidevalt lausa kolonnidena mööduvad teised autod sugugi üllatus, vaid ebameeldiv reaalsus, millega (pigem vähesed) maanteel piirkiiruse järgijad juba tõenäoliselt kõik pigem harjunud on. Sotsiaalmeedias levivad kirjeldused ja videod, kuidas sageli jääb möödasõitudel ainult napilt puudu laupkokkupõrkest, ei ole haruldased ning viimase aasta jooksul ajakirjandusest läbi käinud traagiliste tagajärgedega õnnetused tõendavad valusalt, et oht on vägagi tõeline.
Viimase aja kõige halvaendelisem üllatus on hoopis tendents, et peaaegu iga kord, kui ma viimase poolaasta jooksul olen Tallinna-Tartu maanteel liigelnud, möödub minust (lubatud piirkiirusega liiklejast) kindlasti ka mõni liinibuss. Loomulikult ei ole mul ju autos ühtegi taadeldud kiirusemõõteseadet ja alati võib vaielda, et ma liikusin lubatud maksimaalsest kiirusest tegelikult aeglasemalt. Kõik need justkui-argumendid on piisavalt pädevad, et vältida rikkumise fikseerimist juriidiliselt, aga samas ei ole mitte ühelgi professionaalsel bussijuhil õigust arutult riskida teiste elu ning tervisega.

Võibolla ongi bussijuhtidele nende tööandjate poolt ette seatud sama hästi kui võimatud graafikud, millest tihedama liiklusega aegadel ei olegi võimalik kinni pidada. Võibolla peakski ka liinilubade uuendamisel ja väljaandmisel põhjalikumalt kaaluma, kas bussiettevõtte koostatud graafikut saab reaalselt, kedagi teadlikult ohtu panemata ka järgida. Samas, liikluses vastutab reisijate ja teiste liiklejate elu eest just bussijuht.

Vastutab ka see bussijuht, kelle ohtlikud möödasõidud on minu jala küll nii mõnigi kord pidurit tallama sundinud, et buss ei sõidaks maha minu auto nurka olukorras, kus vastutulev sõiduk on elude säästmiseks juba nagunii pidurdanud ja teepervele tõmbunud. Seesama buss on juhi hoolimatust kiirustamisest muide harilikult Tartusse või Tallinna sisse sõites minuga täpselt samal ajal esimese valgusfoori taga rohelist tuld ootamas olnud.

Millest see tuleb, et matemaatiliselt arvutades saavad ju kõik mõtlevad liiklejad aru, et selline kiirustamine ei too tuntavat ajavõitu? Samas kõlavad politsei- ja piirivalveameti ning maanteeameti esindajate üleskutsed järgida piirkiirust ja vältida «nutijoovet» justkui kurtidele kõrvadele, sest olukord liikluses näitab hoopis teistsugust pilti.

Üleskutse karmimatele karistustele ja tugevamale politseikontrollile ilmselgelt ei aita. Liigagi tihti (harilikult tõenäoliselt paadunud liiklusrikkujate suust) kostev nurin, et politsei kogub maanteedel alusetult riigimaksu, ei ole kindlasti põhjendatud, kuid märgatavalt suurema politsei ressursi selle peale suunamine ei too usutavasti ka soovitud tulemust. Trahvihirmuga lõpmatult seaduskuulekusele ei sunni.

Lahendus on lihtne. Olgem ise heaks eeskujuks isegi siis, kui see tundub ebameeldiv! Olgem ise heaks eeskujuks, sest eeskuju on nakkav – nii hea kui ka halb eeskuju! Vastasel juhul vaatamegi aasta lõpus praegusest veelgi masendavamaid arve liiklussurmade statistikas ja vaidleme taas selle üle, mis küll valesti läks või mida oleks tulnud teisiti teha.

Ainult meie ise saame muuta liikluse Eesti teedel ohutumaks meile, meie lastele ja lähedastele. Kui meie ise teeme kõik selleks, et järgida liiklusseadust, mis on kokku kirjutatud ja vastu võetud just selleks, et meil oleks ühised mõistlikud ohutut liiklemist tagavad reeglid, siis on ka politseil aega tegeleda rohkem just nende liiklejatega, kes üldse ühiseid koostoimimise reegleid ei austa.

Mina «venin» liikluses ka tulevikus maksimaalselt lubatud piirkiirusega ja annan teada ohtlikke möödasõite tegevatest juhtidest.

"Vabast tahtest, kohusetundest!"

Rasmus Lahtvee
juhatuse esimees
Eesti Abipolitseinike Kogu

Artikkel ilmus ajakirjanduses:
25.07.2018 Postimees arvamusküljel veebis
26.07.2018 Postimees paberlehes

Koostööpartnerid

Liitu meiega!

  • Kas oled abipolitseinik või politseiametnik?
  • Kas tahad abipolitseinike arengus sõna sekka öelda?
  • Kas tahad teada, mida teevad teised abipolitseinikud üle Eesti?

Eesti Abipolitseinike Koguga liitumiseks saatke digitaalselt allirjastatud AVALDUS aadressil kogu@abipolitseikogu.ee

Kui sa veel ei ole abipolitseinik, aga soovid selleks saada siis vaata esimese asjana www.abipolitseinik.ee