MITTETULUNDUSÜHING EESTI ABIPOLITSEINIKE KOGU
PÕHIKIRI

Vastu võetud 08. oktoober 2012 Tallinnas

I osa
ÜLDSÄTTED

§ 1. Nimi
(1) Mittetulundusühingu nimi on “Eesti Abipolitseinike Kogu” (edaspidi Kogu).
(2) Kogul on oma lipp, rinnamärk, teenetemärk ja logo.

§ 2. Asukoht
Kogu asukoht on tema juhatuse asukoht, s.o Tallinn

§ 3. Eesmärk
Kogu eesmärgiks on Eesti abipolitseinike ja nende õiguste ning huvide esindamine kõigi õiguskaitseorganite, ametiasutuste ja teiste kolmandate isikute ees, abipolitseinike taseme ühtlustamine ja arendamine, Kogu liikmetest abipolitseinike juriidilise ja mainelise kaitse tagamine, Eesti Vabariigi siseturvalisuse suurendamine ja korrakaitse tagamine vastavalt Abipolitseiniku seaduses sätestatule.

§ 4. Kogu organid
(1) Kogul on alljärgnevad organid:
1) Üldkoosolek (edaspidi üldkogu);
2) juhatus ja selle esimees;
3) aukohus ja selle esimees;
6) revisjonitoimkond ja selle esimees;
(2) Kogul võivad olla piirkondlikud üksused, millel on valitud juhid.

II osa
LIIKMED

§ 5. Liikmeks vastuvõtmise tingimused ja kord
(1) Kogu liikmeks võib olla iga abipolitseinik (vastavalt abipolitseiniku seaduse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuetele) või politseiametnik, kes tunnustab Kogu põhikirja ja Abipolitseiniku seaduse sätteid. Abipolitseinikust Kogu asutajaliikmele abipolitseinikuseaduses sätestatud eeltingimuslikke nõudeid edaspidi ei kohaldata ning tal on õigus olla Kogu liige kuni surmani.
(2) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, võtab liikme Kogusse vastu Kogu juhatus taotleja poolt allkirjastatud avalduse alusel. Liikmeks astuda soovija loetakse Kogu liikmeks Kogu juhatuse otsuse tegemise hetkest.
(4) Üldkogu võib vetostada juhatuse otsuse kandidaadi liikmeks võtmiseks. Samuti võib üldkogu liikmeks võtta kandidaadi, keda juhatus Kogu liikmeks ei ole võtnud.
(5) Kogu auliikmeks võib üldkoosolek valida isikuid, kellel on politseiteenistuses või Kogu ees silmapaistvaid teeneid.
(6) Isikuid, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1  nimetatud nõuetele, võib võtta tavalises korras Kogu toetajaliikmeks. Toetajaliikmeks võivad olla politseikursandid, välisriikide politseinikud ja abipolitseinikud ning teised sisejulgeolekuhuvilised füüsilised isikud.
(7) Au- ja toetajaliikmed ei ole põhikirja tähenduses Kogu liikmed, kuid neil on Kogus liikmetega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus ja õigus olla valitud.
(8) Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldab Kogu juhatus.

§ 6. Väljaastumise tingimused ja kord
(1) Iga liige võib Kogust omal soovil välja astuda.
Liige loetakse Kogust väljaastunuks allkirjastatud avalduse esitamisest Kogu juhatusele.
(3) Kogust väljaastunule ei tagastata liikmemaksu.

§ 7. Väljaarvamise tingimused ja kord
(1) Juhatus arvab liikme Kogust välja, kui liige ei vasta enam põhikirja paragrahvis 5 sätestatud nõuetele või kui ta on Abipolitseinike seaduse § 42 kohaselt abipolitseiniku staatusest vabastatud.
(2) Juhatus arvab liikme  Kogust välja aukohtu ettepanekul seoses liikme vääritu teoga. Vääritu tegu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või õigusaktidega või diskrediteerib Kogu või politseiasutust.
(3) Juhatus võib algatada liikme Kogust väljaarvamise, kui liige on hilinenud liikmemaksu tasumisega enam kui 12 kuud. Vähemalt kolm kuud enne väljaarvamist peab juhatus saatma liikmele kirjaliku hoiatuse.
(4) Iga Kogu liige võib aukohtule teha ettepaneku liikme Kogust väljaarvamiseks.
(5) Liige arvatakse Kogust välja juhatuse otsusega. Proteste taolise otsuse kohta saab esitada aukohtule, kel on õigus juhatuse vastav otsus tühistada.
(6) Liikme surma korral loetakse liige Kogu liikmete hulgast välja.
(7) Kogust väljaarvatule ei tagastata liikmemaksu.

§ 8. Liikmete õigused
Liikmel on õigus:
1) valida ja olla valitud Kogu mis tahes valitavale kohale;
2) esindada avalikkuse ees Kogu selleks saadud volituse alusel juhatuselt või piirkondliku üksuse olemasolu korral piirkondliku üksuse juhilt või piirkonna juhatuselt;
3) saada informatsiooni Kogu tegevuse, otsuste, kavade ja välissuhete kohta, sh saada informatsiooni Kogu majandustegevuse ning liikmete nimekirja ja kontaktinfo kohta;
4) osaleda diskussioonides ja hääletustel, esitada küsimusi ja otsuseprojekte;
5) võtta osa Kogu mis tahes koosolekust, kus arutatakse tema tegevust või käitumist;
6) astuda Kogust välja.

§ 9. Liikmete kohustused:
Liikmel on kohustus:
1) juhinduda Kogu põhikirjast, sisekorraeeskirjast, Kogu organite otsustest ja seadustest;
2) aidata kaasa Kogu eesmärkide teostamisele;
3) hoida oma käitumisega kõrgel Kogu mainet;
4) maksta õigeaegselt liikmemaksu;
5) võtta osa ühe Kogu tööorgani tööst;
6) kasutada Kogu vara ainult ettenähtud korras ja ulatuses;
7) lähtuda oma tegevuses ja suhtluses heast suhtlemis- ja käitumistavast ning olema avalikkuse ning teiste Kogu liikmetega suhtlemisel aus ja lugupidav.

III osa
ÜLDKOGU

§ 10. Üldkogu
(1) Kogu kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on Kogu liikmete üldkoosolek.
(2) Kogu juhatus kutsub korralise üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas mitte vähem kui ühekuulise etteteatamisajaga elektronposti teel.
(3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga elektronposti teel.
(4) Juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 Kogu liikmetest.

§ 11. Üldkogu ülesanded
Kogu üldkogu:
1) kinnitab Kogu põhikirja ja teeb selles muudatusi;
2) kuulab ära juhatuse ja teiste tööorganite aruanded ja annab neile hinnangu;
3) otsustab juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud tööorgani liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ning selles tehingus või vaidluses Kogu esindaja määramise;
4) kinnitab Kogu majandusaasta aruande;
5) määrab kindlaks juhatuse ja teiste tööorganite suuruse;
6) valib juhatuse ja teiste üldkogu poolt loodud tööorganite liikmed kutsub nad tagasi;
7) kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksetähtaja;
8) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid ja otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

§ 12. Üldkogu otsustusvõime
(1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud järgides § 10 sätteid ning sellest võtab osa vähemalt 1/10 Kogu liikmetest.
(2) Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis kutsutakse ühe kuu jooksul kokku uus üldkogu, mille kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette elektronposti teel vähemalt 7 kalendripäeva. Uus üldkogu on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.
(3) Kogu liige võib teist Kogu liiget volitada end üldkoosolekul esindama, andes talle lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud volikirja.

§ 13. Otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud Kogu liikmetest.
(2) Mitme konkureeriva ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek võetakse vastu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

§ 14. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele
(1) Kandidaate saab üles seada iga Kogu liige, sealhulgas ka iseennast.
(2) Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi nõusolek.

§ 15. Valitavate tööorganite valimine
(1) Juhatus ja teised tööorganid valitakse salajasel hääletusel.
(2) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
(3) Kogu liige tohib kuuluda samaaegselt vaid ühe valitava tööorgani koosseisu, piirkondliku organisatsiooni juhatuse liikmed tohivad kuuluda Kogu juhatusse.

IV osa
JUHATUS

§ 16. Juhatus
(1) Juhatus on Kogu juhtimis- ja esindusorgan.
(2) Juhatus valitakse üldkogul kuni kaheks aastaks.
(3) Juhatus ei saa muuta või tühistada üldkogul langetatud otsust, välja arvatud juhul, kui vajadus sellise muutmise või tühistamise järele tuleneb otseselt seadusest.
(4) Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe.

§ 17. Juhatuse koosseis
(1) Juhatuses on 3 kuni 9 liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.
(2) Juhatuse koosseisu kuuluvad Kogu üldkogu poolt valitud liikmed.
(3) Üks Kogu asutajaliige on staatusest tulenevalt juhatuse liige. Asutajaliikmed valivad enda hulgast juhatuse liikme kandidaadi poolthäälteenamusega ning seejärel valitakse ta koos teiste juhatuse liikmetega üldkogu poolt.
(4) Juhatuse liikmed võivad oma töö eest saada tasu, mille suuruse määrab üldkogu.
(5) Juhatuse liige ei või samaaegselt olla Kogu töölepinguline töötaja.

§ 18. Juhatuse koosolek
(1) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
(2) Juhatuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda Kogu teiste tööorganite esimehed.
(3) Juhatus teeb oma otsused lihthäälteenamusega, juhatuse liige võib oma häält edasi volitada.

§ 19. Juhatuse ülesanded ja õigused
(1) Juhatust esindab mistahes õiguslikes toimingutes vähemalt kaks juhatuse liiget koos.
(2) Juhatus järgib oma tegevuses Kogu üldkogu otsuseid.
(3) Juhatus esindab Kogu kõigi õiguslike toimingute puhul, samuti mis tahes muude Kogu poolt allkirjastatud kokkulepete puhul.
(4) Juhatuse ülesanded:
1) valib juhatuse liikmete seast esimehe;
2) valmistab ette ja esitab üldkogule pikaajalised tegevuskavad ja projektid;
3) esitab üldkogule kinnitamiseks Kogu eelarve;
4) valmistab ette ning sõlmib kokkuleppeid Kogu koostööpartneritega ja muude osapooltega;
5) valdab, käsutab ja kasutab Kogu vara üldkogu poolt kehtestatud korras;
6) võtab ametisse palgalised töötajad;
7) kutsub kokku üldkogu ja valmistab ette selle päevakorra;
8) esitab üldkogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
9) otsustab toetajaliikmeks vastuvõtmise;
10) täidab teisi põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida ei ole sõnaselgelt antud mõne muu Kogu põhikirjalise organi pädevusse.

V osa
REVISJONITOIMKOND

§ 20. Revisjonitoimkond
(1) Revisjonitoimkond allub ainult üldkogule. Revisjonitoimkonna valib üldkogu kuni kaheks aastaks.
(2) Revisjonitoimkonna liikmed valivad endi hulgast esimehe.
(3) Revisjonitoimkonna põhiülesanne on Kogu põhikirja ning üldkogu ja juhatuse otsuste täitmise kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib toimkond Kogu rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist ning esitab revisjoniaruande kinnitamiseks üldkogule.
(4) Revisjonitoimkonna otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.

VI osa
AUKOHUS

§ 21. Aukohus
(1) Aukohtu valib üldkogu kuni kaheks aastaks.
(2) Aukohtu liikmed valivad endi hulgast esimehe.
(3) Aukohus kujundab juhatusele otsustamiseks seisukoha liikmete väljaarvamise kohta, vaatab läbi protestid liikmeskonnast väljaarvamise kohta ning lahendab Kogu liikmete poolt Aukohtule esitatud avaldusi au ja maine teemal.
(4) Liikmel on õigus esitada aukohtu otsuse peale protest Kogu üldkogule.
(5) Aukohtu otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.

VII osa
LÕPPSÄTTED

§ 22. Põhikirja muutmine
Kogu põhikirja muutmiseks, välja arvatud §-s 22 sätestatu, peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle poole üldkogul osalenud Kogu liikmetest. Paragrahv 22 muutmiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkogul osalenud Kogu liikmetest.

§ 23. Kogu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
(1) Kogu lõpetamiseks ja jagunemiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkogul osalenud Kogu liikmetest. Kogude ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole üldkogul osalenud liikmetest.
(2) Üldkogu, olles otsustanud Kogu lõpetamise või jagunemise, moodustab komisjoni vara jagamiseks. Kogu lõpetamisel määrab üldkogu vara jagamiseks õigustatud isikud. Kogu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.

Koostööpartnerid

Liitu meiega!

  • Kas oled abipolitseinik või politseiametnik?
  • Kas tahad abipolitseinike arengus sõna sekka öelda?
  • Kas tahad teada, mida teevad teised abipolitseinikud üle Eesti?

Eesti Abipolitseinike Koguga liitumiseks saatke digitaalselt allirjastatud AVALDUS aadressil kogu@abipolitseikogu.ee

Kui sa veel ei ole abipolitseinik, aga soovid selleks saada siis vaata esimese asjana www.abipolitseinik.ee